EE

Silt: automatiseerimine

Kuidas oma raamatupidamine automatiseerida? 3. osa: RPA ja automatiseerimise tulevik

Posted on by Andres Aavik

See artikkel ilmus esmalt meie kliendi Robby & Bobby blogis, kellele oleme ehitanud mitmeid raamatupidamise automatiseerimise tööriistu.

Arvestades seda, kui palju on raamatupidamine viimase 30 aastaga muutunud, ei oska me ilmselt ettegi kujutada, mida põnevat võivad tuua meile järgmised 30 aastat. Mõned trendid on etteennustatavad, näiteks see, et raamatupidamine muutub tulevikus automaatsemaks või et programmid saavad tulevikus ise aru, kuhu konto külge arve siduda. Kuid on lahendusi, mis on üsnagi taskukohased ja mida saab rakendada juba täna – üks neist on tarkvararobot ehk RPA. 

Mis on tarkvararobot ehk RPA?

RPA (robotic process automation) on korduvate ja aeganõudvate tegevuste usaldamine robotile, eesmärgiga vabastada töötajate aega suuremat lisandväärtust loovate tegevuste jaoks. Rutiinsete ja aeganõudvate tegevuste alla kuuluvad näiteks andmete sisestamine, kontrollimine, võrdlemine ja muutmine või info kogumine erinevatest süsteemidest. Sellist tööd on raamatupidajatel ikka veel ohtralt.

RPA on väga kasulik, kui on vaja toimetada erinevate programmide vahel, mida ei saa omavahel APIga ühendada. Samuti on RPA-st kasu siis, kui üheks osalevaks programmiks on e-posti programm, Messenger või mõni vanamoodne programm, mida ei soovita veel välja vahetada.

Nägin paar aastat tagasi videot, kus RPA kontrollis uue töötaja esitatud dokumente, küsis e-kirja teel puuduvaid dokumente, kinnitas töötajale e-kirja teel, et nüüd on kõik korras, registreeris seejärel inimese erinevates registrites ning tellis talle tööarvuti. Vau!

Põhimõtteliselt on RPA Exceli makro edasiarendus, ainult et kui makro toimetab vaid Exceli piires, siis RPA suudab toimetada erinevate programmide vahel – võtta siit, kleepida sinna, kui valmis, riputada fail Drive-i ja saata link e-kirjaga laiali. Kõlab uskumatult? Või pigem geniaalselt?

Oluline on mõista, et RPA on algoritmi alusel toimetav „makro“, see ei ole AI rakendus ehk tehisintellekt. RPA on täpselt nii tark või rumal, kui selle kirjutaja koostatud programm. Ükski IT-inimene ei suuda üksi korraliku raamatupidamise RPA kirjutamisega hakkama saada, sest RPA, millest midagi ka kasu oleks, vajab protsesse mõistva raamatupidaja sisendit ja kontrolli. Eks seetõttu neid rakendusi raamatupidamises veel vähe ongi.

RPA tööpõhimõte erineb oluliselt traditsioonilistest süsteemi integratsioonidest. Nimelt suudab RPA ühendada omavahel ka kõige erinevamad programmid ning võib öelda, et see on tõepoolest automatiseerimise viimane sõna. Pikas plaanis toob RPA endaga kaasa väiksemad tööjõukulud, kiiremad protsessid, suurenenud täpsuse ja lihtsamad töövood. Robotid suudavad mikrotasandil teha tegevusi, mida traditsioonilised lahendused kunagi ei suuda.

Tarkvararobotist saadav kasu raamatupidamise automatiseerimisel:

  • Vähem vigu – automatiseerimine vähendab inimese poolt tehtavaid vigu ja säästab kulusid.
  • Efektiivsuse kasv – robot on rutiinsete ülesannete täitmisel kiirem ja efektiivsem. Inimene saab lisaaega mõtestatud töö tegemiseks.
  • Väiksemad kulud – robotid töötavad vajadusel 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, lisaks ei võta nad kohvipause, ei jää haigeks ega soovi palgakõrgendust.
  • Tööga rahulolu – vähendades inimese igapäevatöös ebameeldivat rutiinset osa, on töötajad õnnelikumad. Kasvab nende rahulolu ja loomingulisus.
  • Valikurohkus – RPA kasutamine raamatupidamises ei ole piiratud ainult ühe konkreetse protsessiga, seda saab rakendada paljudele protsessidele üheaegselt – kohustused, nõuded, sulgemised, kontrolleri töö, finantsplaneerimine ja finantsanalüüs, kulude juhtimine ning isegi maksud.
  • Madalad nõuded olemasolevate programmide ümberseadistamiseks – RPA rakendamine ei nõua suuri ümberkorraldusi, RPA on ühtaegu nii ühenduslüli kui katus, paiknedes juba kasutusel olevate programmide kohal ning vähendades vajadust teha muudatusi olemasolevates programmides.
  • Olematu sisseelamisaeg – erinevalt töötajast ei nõua robot pikka sisseelamisaega, RPA saad installeerida vähem kui nädalaga. Tuleb vaid hoolikalt analüüsida, kus seda raamatupidamises siiski täpsemalt rakendada, et sellest ka päriselt kasu oleks.

Millisteks tegevusteks saab raamatupidamises tarkvararoboteid kasutada

Alljärgnev ei ole kindlasti lõplik loetelu, kuid toome mõned näited RPA kasutusvõimalustest:

  • andmete vastavuse tagamine ja kvaliteedi kontroll, erinevate programmide vahel andmete vastavuse kontrollimine ja vigade otsimine
  • bilansikontode hooldus – saldode võrdlus analüütikaga, sh võib analüütika olla erinevates programmimoodulites, käsitsi tehtud Exceli tabelites või teises programmis
  • muud kuu lõpetamisega seonduvad kontrollid
  • andmete edastamine ühest programmist teise, kui API ühendus ei  ole võimalik – seda juhtub sageli, et üks programmidest on väga kinnine või vanaaegne, aga protsess iseenesest on selgelt kirjeldatav
  • tarnija andmete sisse tõmbamine programmi – krediidiskoori, maksuandmete jm vajaliku info automaatne täitmine
  • kliendi andmete sisse tõmbamine ja põhiandmete uuendamine perioodiliselt
  • kahe programmi või ühe programmi erinevate moodulite vahel andmete võrdlemine
  • pangaväljavõtte lõppsaldo ja deebet/kreeditkäivete võrdlemine raamatupidamisprogrammi andmetega
  • programmist raporti võtmine, analüüsimine ja e-postiga edasisaatmine / pilve laadimine;
  • erinevate meeldetuletuste saatmine
  • kulujaotuse andmete lisamine arvetele, vastavalt etteantud tabelile
  • arvete genereerimine vastavalt saadud andmetele ja arvete väljasaatmine
  • hinnavõrdlus erinevate tarnijate vahel
  • turuanalüüs
  • klientide ja tarnijate taustakontrolli läbiviimine
  • arvete vastavuskontroll lepingutingimustega

Võimalikud probleemid RPA kasutamisel

RPA sõltub tihtilugu programmide visuaalsest lahendustest – kui teises programmis või veebilehel muudetakse nupu asukohta, tuleb vastav täiendus sisse viia ka RPA-s. Samuti vajab RPA regulaarset hooldust, ei ole nii, et korra ehitad ja järgmised 5 aastat töötab.

Kui programmide vahel saab kasutada API-ühendust, võiks kindlasti seda eelistada. Kui on võimalik kasutada spetsiaalset programmi (nt ostuarvete või tšekkide halduseks, e-kirjade edastamiseks, vms), võiks samuti selle kasuks otsustada. Aga kui muud varianti ei ole, võib RPA olla väga kasulik ja tohutult aega säästev lahendus. 

Automatiseerimise tulevik

Nagu juba öeldud, ei oska me ilmselt ettegi kujutada, mida põnevat järgmised 30 aastat meile raamatupidamises toob. Siiski on mõned trendid, mida võib lisaks tarkvararobotile ette näha juba praegu.

Raportid. Üks kindel tulevikulahendus on targad äpid, mis koguvad andmeid erinevatest allikatest, joonistades neist seejärel soovitud analüüse ja andmeid. Nutikate äppide kokkupanek nõuab aga seda, et arendustiimis oleks vähemalt üks tark raamatupidaja-kontroller, kes saab detailideni aru, kust andmed tulevad või kuidas neist raport kokku saab. Seetõttu on selliseid lahendusi endiselt väga vähe ja IT-inimesed nendega üksi hakkama ei saa.

Reaalajas raamatupidamine. Tulevikus registreeritakse kõik majandustehingud kohe ja automaatselt ning analüütikat saad vaadata juba järgmisel hommikul. Mõnes töölõigus oleme ehk peaaegu sinnani juba jõudnud, kuid arenemisruumi on küll ja veel.

Õppivad programmid. Kindlasti on programmidele lisandumas õppimisvõime. Näiteks kui tuleb uus e-arve, siis oskab programm lugeda, mis arvele on kirjutatud (näiteks – mobiiltelefon) ja pakub välja, et sobivaks kontoks on 5340 Telefonikulu.

 

Loe ka sama seeria eelmisi postitusi:

Kuidas oma raamatupidamist automatiseerida? 1. osa: Müügitehingud       

Kuidas oma raamatupidamist automatiseerida? 2. osa: Ostuarved ja tšekid

Kuidas oma raamatupidamine automatiseerida? 2. osa: ostuarved ja tšekid

Posted on by Andres Aavik

See artikkel ilmus esmalt meie kliendi Robby & Bobby blogis, kellele oleme ehitanud mitmeid raamatupidamise automatiseerimise tööriistu.

Raamatupidamise automatiseerimise teises osas räägime sellest, kuidas muuta ostuarvete ja tšekkide liikumine automaatsemaks. Vaatame, kas tšekkidest on võimalik loobuda ning kuidas ostuarved ja tšekid lihtsamalt raamatupidamisprogrammi sisestada. 

Vaatame eraldi tšekke ja ostuarveid

Tšekk on kauplusest tehtud ostu kinnitus, algdokument, mis on enamasti paberkujul. Mõned näited – ostsin poest äripartnerile kingiks kommikarbi, tankisin autot, sõitsin taksoga vms. Tšekk võib olla makstud nii sulas kui kaardiga, töötaja enda rahaga või ettevõtte kaardiga.

Kas tšekid on vältimatud või saab ka ilma?

Tšekimajandus on tüütu, sest paberdokumentide alleshoidmine, kokku kogumine ja õigeks päevaks raamatupidajale esitamine võib osutuda tõeliseks väljakutseks ka kõige pedantsemale inimesele. Lisaks sellele, et tšekid kipuvad kaduma, ei ole need igikestvad – info nende peal kipub kustuma. Samuti peab arvestama, et raamatupidajale tekitavad tšekid alati lisatööd, sest nõuavad käsitsi sisestamist.

Pabertšekkide vähendamiseks võta ette viimaste kuude tšekid ning analüüsi, milliste ostudega need seotud on. Kui võimalik, leia moodus tšekkidest pääsemiseks, näiteks:

  • sõlmi tavalise taksoga sõitmise asemel Bolt-i ärikliendi leping
  • tee kuuarvega leping mõne suure tanklaketiga suvaliste tanklaostude asemel
  • eelista kaupade soetamist kohtadest, kus saab arvega tasuda (kui sa veel ei teadnud, siis isegi Selver suudab ettevõttele tavapäraseid hiljem tasutavaid arveid saata).

Nende tšekkide jaoks, millest pääsu ei ole, kasuta mõnda mugavat appi. Ingliskeelses maailmas on populaarne rakendus Expensify, Eestis CostPocket (endine tsekk.ee).

CostPocketis käib asi nii. Ostu sooritaja teeb tšekist spetsiaalse rakenduse abil telefoniga pildi, märgib juurde, kas see on ettevõtte kaardiga makstud või kuulub see hüvitamisele töötajale, ning vajutab nuppu. Kõik! Töötaja võib tšeki ära visata ja tšeki andmed jõuavad elektroonselt raamatupidamisprogrammi.

Costpocketil on olemas ühendused levinumate tarkvaradega (Merit, Directo, Standard Books jms). Pikemat loetelu vt siit: https://costpocket.com/et/kuidas

Ostuarvete automaatsemaks käsitluseks on kolm erinevat varianti:

  • digiteerimisteenuse pakkuja – nii digiteerimine kui ostuarvete haldusprogramm
  • digiteerimisteenuse pakkuja – ainult digiteerimine
  • raamatupidamisprogrammi enda digiteerimisvõimekus.

Digiteerimisteenuse pakkujaid on Eestis vähemalt neli – Omniva, Fitek, Telema (eFlow) ja Envoice. Telemal on võimekus hallata ka kaubaarveid (EDI lahendus), teised tegelevad teenusearvetega.

1. Kui ettevõte on veidi suurem, arved vajavad mitme inimese kinnitust ning kasutusel on täpne kulude jaotuse loogika ja mitmed kulukohad, siis on kindlasti mõistlik kasutada arvehaldusprogrammi.

Arvehaldusprogrammi loogika:

  • Ostuarve saadetakse müüja poolt arvehaldusprogrammi, kas e-arvena otse või e-kirjana läbi digiteerimiskeskuse.
  • Arvehaldusprogrammis märgitakse ostuarvele õiged kulukontod ja kuluobjektid, soovi korral saab kasutada kinnitusringi. Arvehaldusprogramm programm toimib ühtlasi ostuarvete arhiivina. Samuti saab arvehaldusprogrammi saata tšekid koos kuluaruannetega, siis on kõik mugavalt ühes kohas.
  • Peale konteerimist ja kinnitamist saadetakse ostuarve info raamatupidamisprogrammi.

Ostuarve kinnitusring

Ostuarve kinnitusring tähendab, et arvet saab kinnitada mitu inimest. Suurtes ettevõtetes aitab kinnitusringi kasutamine arvete liikumise protsessi oluliselt kiirendada. Paberarveid kinnitamise kaustadega ringi tassida või meili teel kinnitusi otsida on väga ajakulukas, lisaks võib suurettevõttes olla kinnituse ring üsna pikk. Kõigepealt lisab raamatupidaja kulukonto ja saadab arve kokkulepitud kinnitusringile. Seejärel kinnitab arve sisulist õigsust ostu sooritanud töötaja (vajadusel lisab kulujaotuse info ja saab ka kommenteerida). Siis kinnitab arve maksmise juhatuse liige või finantsjuht. Lõpuks vaatab raamatupidaja andmed veel korra üle ning saadab arve edasi raamatupidamisprogrammi.

Väiksemates ettevõtetes on kinnitusringi kasutamine oluline eeskätt kuluarvestuse jaoks. Arvehaldussüsteem võimaldab ettevõtte töötajal kulud õigesti liigitada. Töö tellinud töötaja teab täpselt, millise projektiga see ostuarve seotud on, kuid raamatupidajal pole aimugi, millega tegu. Infot saab muidugi edastada ka e-kirja teel, aga see on märksa vigade altim ja ajakulukam.

2. Väiksemas ettevõttes võib kasutada ainult digiteerimist, kui eraldi kinnitamist ja kulukohtade lisamist vaja ei ole. Ei ole mõtet oma elu keerulisemaks teha, kui vajadus selleks puudub.

3. Samuti võib kasutada raamatupidamisprogrammi enda digiteerimisvõimekust – saadad arve meilile, jõuab raamatupidamisprogrammi, viiakse läbi digiteerimine (ainult programmi poolt, raamatupidaja kontrollib ja parandab) ning kasutad arvete arhiveerimist raamatupidamisprogrammis.

Selle variandi miinused:

  • suurem sõltuvus raamatupidamisprogrammist – arveid säilitatakse programmis ja nende eraldi allalaadimine on tüütu (kuigi Meritis on nüüd olemas ka arvete allalaadimisvõimalus, perioodi arved kokku zip-failina)
  • ainult OCR (digiteerimisprogramm, optical character recognition) digiteerimine on täna veel ebapiisava kvaliteediga (digiteerimisteenuse pakkujatel vaatab inimene üle ja teeb parandused).

Lisaks ei pruugi ettevõttele sobida, et paljud töötajad ettevõtte finantsidest detailset infot omavad. Ja raamatupidajale ei meeldi kohe kindlasti, kui ilma raamatupidamisoskusteta inimesed programmis ringi kondavad või kogemata midagi ära rikuvad.

Võimalikud probleemid arvehaldusprogrammi kasutamisel

Nagu iga programmiga, võib ka arvehaldusprogrammi kasutamisel tekkida vigu. Mõned näited:

  • ostuarve ei jõua arvehaldusprogrammi (vahel harva kaob arve kuskile internetiauku ja ei jõua kohale)
  • digiteerimisprogramm ei tee kvaliteetset tööd
  • arvete liikumine läbi digiteerimiskeskuse on aeglane (eriti kuu algul)
  • programmide omavaheline koostöö võib tõrkuda (näiteks kui info tuleb laohaldusprogrammist, tuleb aegajalt kontrollida andmete vastavust).

Pangaliikumiste automatiseerimine

Kui pangatehinguid on vähe ja tehingud on ebastandardsed, võib need sisestada raamatupidamisprogrammi käsitsi. Tehingute arvu kasvades on aga kõige lihtsam lahendus see, kui raamatupidamisprogramm on API kaudu ühenduses pangaga (nt Merit on ühendatud Swedbanki, SEB ja LHV-ga). Nii saad maksekorraldused otse programmist panka saata, pank omakorda saadab laekumiste ja muude liikumiste info otse programmi. Kiire, mugav, operatiivne.

Ära unusta, et API kaudu saadetud tehingute info ja kuulõpu saldo tuleb kindlasti üle kontrollida.

Pangatehingud liiguvad korra päevas ning mitte veel täiesti automaatselt ja reaalajas, vaid vajavad endiselt raamatupidaja kinnitust. Soovitame raamatupidamisbürooga kokku leppida, mis kellaks igapäevaselt eelmise päeva pank sisestatakse. Väiksema ettevõtte puhul võib panga sisestada ka näiteks kord nädalas.

Kui API otseühendust ei ole, on võimalik maksekorraldused panka saata ka failina – valmistad programmis ette, salvestad failina, impordid panka. Samuti saab failina alla laadida pangaväljavõtted ja need raamatupidamisprogrammi importida. See on küll tülikam kui eelmine variant, aga siiski päris mugav lahendus. Eriti kui tehingud on lihtsad, ostu- ja müügiarved on juba sisestatud ning tehinguid on palju.

 

Kui tahate rohkem infot ostuarvete ja tšekkide automatiseerimise kohta, siis palun võtke meiega ühendust.

 

Loe ka sama seeria esimest postitust müügitehingute teemal: Kuidas oma raamatupidamist automatiseerida? 1. osa: Müügitehingud 

Kuidas oma raamatupidamine automatiseerida? 1. osa: müügitehingud

Posted on by Andres Aavik

See artikkel ilmus esmalt meie kliendi Robby & Bobby blogis, kellele oleme ehitanud mitmeid raamatupidamise automatiseerimise tööriistu.

Raamatupidamine on viimase 30 aastaga teinud läbi tohutu muutuse. Paberkujul raamatupidamine on praktiliselt kadunud. Samuti maksekorralduse blankettidega füüsilisel kujul pangas käimine. Tänu ostuarveid lugeda oskavatele ja pangaga ühilduvatele programmidele on raamatupidamine muutunud oluliselt automatiseeritumaks ning koos sellega vähenenud märkimisväärselt ka raamatupidamisele kuluv aeg. Vaatame lähemalt, kuidas oma raamatupidamist, täpsemalt müügitehingud automatiseerida.

Raamatupidamise automatiseerimise esimene samm: loobu paberist. Paberist loobumine säästab sulle suure hulga aega, samuti raha, mis varasemalt kulus paberi, paberikaustade ja kaustade hoidmise ruumi peale. Elektroonne arvete säilitamine on igati aktsepteeritud ka maksuameti poolt juba mitmeid aastaid.

Ühekordsete müügitehingute väljastamine

Teenusarveid saab väga edukalt väljastada otse raamatupidamisprogrammist. Kaunilt disainitud arveid niikuinii enam praktiliselt ei kasutata, liiguvad vaid andmed. Seega raamatupidamisprogrammist väljastatud lakooniline, aga kõigi vajalike andmetega müügiarve sobib reeglina hästi.

Mõnes programmis saab defineerida artiklid, näiteks Konsultatsiooniteenus Eesti, ja sellega kohe ära siduda õige kasumiaruande tulukonto ja käibemaksumäära. See vähendab tunduvalt raamatupidaja tööd väljastatud arvete kontrollimisel.

Eelised müügitehingu arve väljastamisel otse raamatupidamisprogrammist:

  • mugavus – arve saab koostada ja välja saata ühest kohast
  • võimalus sealsamas jälgida, et arved õigeaegselt laekuks
  • lihtne meeldetuletuste saatmise võimalus (vajadusel)

PS. Hea praktika on saata kuu müügiarved välja juba kuu lõpus, mitte järgmise kuu alguses. See võimaldab nii müüjal kui ostjal kiiremini oma kuu lukku saada.

Korduvate teenusearvete väljastamine

Nii mõneski programmis on võimalik salvestada mallid ja korduvarved saata välja automaatselt, vastavalt etteantud graafikule. Seda on hea kasutada näiteks liikmemaksude, fikseeritud igakuiste tasude jms puhul. Kui korduvarved on sinu äri puhul teemaks, siis vali programm, mis seda võimaldab, ning tee see ühekordne töö ära – säästab edaspidi ohtralt aega.

E-arvete väljastamine

E-arve ei ole pdf, vaid masinloetav arve. Sellel olev info on lihtsalt loetav ning puudub vajadus midagi digiteerida või käsitsi sisestada. Kui arve vastuvõtja on võimeline e-arveid vastu võtma (seda näeb Äriregistri portaalist), tasuks kindlasti arved e-arvetena väljastada. Alates 01.07.2019 on avalikule sektorile võimalik müügiarveid saata ainult e-arvetena, seega jõuame lõpuks ehk sinna, kus e-arved hakkavad laiemalt levima.

E-arvete väljastamise võimekust tuleb uurida programmi arendajalt. Mõni programm võimaldab e-arveid välja saata ilma täiendavat lepingut sõlmimata (nt Merit, kokkuleppel Omnivaga; e-arveldaja), kuid enamasti tuleb siiski e-arvete väljastamiseks sõlmida leping mõne operaatoriga, nagu Omniva, Fiteki, Telema või e-arveldajaga.

E-poe müükide kajastamine

E-poe müügid tuleks raamatupidamisprogrammi saata läbi API ühenduse. Leia selline raamatupidamisprogramm, millega vastav e-pood kenasti ühildub. API kasutamise eeliseks on oluline ajasääst ja vigade vältimine, lisaks saab selle abil viia raamatupidamisprogrammi detailse kaubamüügi info, seda infot omakorda töödelda ja vajalikke analüüse teha.

Mis on API?

Kahe programmi vaheliseks infovahetuseks on vaja, et neil oleks mõlemal avatud suhtlemiseks vajalik värav (API) ja teisele programmile antud värava avamiseks vajalik võti (API key). Mõlemad programmid annavad võtme kaudu teisele loa andmevahetuseks. Kui palju andmeid on võimalik omavahel vahetada, sõltub seadistustest.

Andmevahetust korraldab spetsiaalne väike programm (liides). Mõnikord on see liides ehitatud emma-kumma programmi juurde, teinekord pakub liidest kolmas osapool ja vahel tuleb see endal eraldi tellida. API liidese loomine ei ole enamasti väga suur ja kallis arendustöö, kuid nagu ikka, tuleb hinnata tasuvusaega.

Müügitehingute edastamine oma ehitatud platvormilt

Sama teema, andmed tuleks edastada läbi API. Kuna müügiplatvorm on enda ehitatud, siis on suuremad võimalused valida, kui detailselt andmeid edastada ja rohkem võimalusi andmete kontrollimiseks.

Alternatiiv API-le?

Kui API liidest ei ole, on võimalik andmed ühest programmist teise viia ka failina – teed müügiprogrammist ekspordi, vajadusel töötled ja impordid raamatupidamisprogrammi.

NB! Kui müük (ja laoarvestus) toimub teises programmis, on väga oluline:

  • rakendada rangeid tähtaegu ja panna edastatud periood müügiprogrammis lukku. Kui maikuu müügiandmed on välja saadetud / imporditud, siis on mai lukus ja enam neid andmeid muuta ei tohi. Kui on vaja parandusi teha, tuleb need teha järgmises kuus. Muidu tekivad vahed raamatupidamisprogrammiga ja nende vahede leidmine ja parandamine võtab meeletu aja.
  • lisaks reeglite kehtestamisele ja rakendamisele tuleb kindlasti ka regulaarselt andmeid omavahel võrrelda. Nii inimesed kui programmid teevad vahel vigu ning ka lukustatud perioodi võivad uued andmed lukuaugu kaudu sisse pugeda. Andmete vastavuse tagamine kahe programmi vahel on väga oluline töö. Raamatupidajalt nõuab selline töö täpsust ja programmide korrektse kasutamise võimekust.

 

Kui sa pole oma ettevõttes veel automatiseerimisega algust teinud, siis alusta sellest, et joonistad üles, kuidas erinevate tehingute info praegu raamatupidamisse jõuab.

Kaardista müügid, ostud ja pangatehingud ning mõtle läbi:

  • kuidas andmed võiksid liikuda?
  • milliseid programme võiks kasutada?
  • milliseid ühendusi vajad?

Kui jääd hätta sobiva raamatupidamisprogrammi valikul või sul tekkis raamatupidamise automatiseerimise osas mõni muu küsimus, siis võta meiega ühendust.