Kuu: aprill 2023

AI-st on tänavu ilmselt kõik midagi kuulnud ja paljud ka proovinud enda lõbuks või kirjatöö lihtsustamiseks juturoboti ChatGPT võimekust. Tõsiseltvõetavad eksperdid sh sajad teadlased ja nii mitmedki tehnoloogiatööstuse tuntud kõneisikud on palunud tehisintellekti loomise võidujooksus teha paus. Nende hinnangul ei arvestada piisavalt sellega kaasnevaid ohte ega tegeleta tehisintellekti mõju piiramise võimaluste loomisega. Kardetakse, et AI lahenduste loojad ei pruugi varsti enam suuta oma lahendusi kontrollida ning seeläbi võib kohale jõuda tehnoloogiline singulaarsus – AI ületab inimkonna võimed. Keegi ei tea, mis siis hakkab juhtuma.

Kui suured korporatsioonid näevad võimalust luua tehisintellektil põhinevaid tuhandeid uusi tehnoloogialahendusi ja -tooteid, siis samal ajal soovib kuritegelik maailm rakendada AI-d seevastu veelgi efektiivsemaks inimeste ja ettevõtete petmiseks ja röövimiseks.

Turvaanalüütikud ennustavad, et paari aasta pärast ulatuvad küberkuritegevuse kahjud üleilmselt juba 10,3 triljoni euroni. Maailma Majandusfoorumi andmetel on küberkuritegevus juba praegu üle 7,3 triljoni euro suurune äri ehk siis mahu poolest

kuues sektor maailmas. Näiteks lunavararünnakuid ettevõtete vastu tehakse iga 11 sekundi tagant.

Seega on kurjategijatel raha ja motivatsiooni investeerida tehisintellekti arendamisse. Küberkuritegevus kasvab AI toel nii keerukuses kui mahus. Neil tekib võimalus luua keerulisemaid ja iseseisvamaid nn tehisagente, mis suudavad iga päevaga järjest paremini päris inimest imiteerida, ise infot kokku panna ja olla kontekstiga kursis, et ohvritelt kiiremini ja rohkem raha välja petta. Kuritegevuseks saab väga hästi kasutada ChatGPT kõige tugevamat külge – põhjendada veenvalt täiesti suvalisi väiteid kui ainuõigeid fakte.

Tehisintellekt on tõhus tööriist ka autoritaarsetele riikidele, võimaldades neil kergemini luua ja levitada valeinformatsiooni ning sedasi ühiskondi mõjutada ja lõhestada. AI suudaks väga veenvalt selgitada sadadele miljonitele inimestele, et Russki Mir on ainus ja õigeim viis maailma päästmiseks. Trollivabrikutele sisu genereerimiseks juba kasutatakse erinevaid AI-põhiseid lahendusi, kuid see tulemus pole siiani olnud kuigi kvaliteetne. Tehisintellekti arenedes muutub selline valeinformatsioon aga väga usutavaks.

Näiteks juturoboti uusversiooni GPT-4 võimed on juba jõudnud täiesti uuele tasemele, suutes otsuseid teha 100 triljoni parameetri põhjal. Praegu ei reguleeri ega kontrolli selle arendamist ja uuringuid aga mitte keegi. Isegi kui kehtestada tehisintellekti arendamiseks ja kontrollimiseks üleilmsed ohutusprotokollid ja reeglid, ei takista need kurjategijate kavatsusi kurja AI loomiseks. Võib kindel olla, et nende tellitud arendustele ei seata eetilisi ja moraalseid piiranguid nagu seda on rakendatud chatGPT-le. Tehisaju suudaks genereerida röövelikke skeeme ja manipulatsioone, mille kõrval kahvatuvad isegi Sherlock Holmesi romaanist pärit kurja geeniuse Moriarty ajusünnitised.

Sisuliselt peavad valitsused ja ettevõtted hakkama veelgi rohkem investeerima küberjulgeolekusse. Eriolukordadega toimetulemiseks tuleb leida uusi vastumeetmeid ja palgata juurde oskustega spetsialiste. Kahjuks peab leppima ka sellega, et kõigel, mis AI-ga seotud, on tavapärasest kõrgem hinnalipik küljes. Seda nii vastavate kompetentside piiratuse kui ka projektide tavapärasest suurema ebaõnnestumise määra tõttu.

Kõige rohkem vajavad aga kaitset nõrgemad ühiskonnagrupid, kes ise ei taju ohtu ega oska end pettuste ja manipulatsioonide eest kaitsta. Nendeks on eelkõige lapsed ja vanurid.

Siinkohal oleks abiks tehisintellekti põhine assistent, mis aitaks inimestel reaalajas hinnata, kas saadud informatsioon, pildid, dokumendid vms on AI genereeritud või mitte. Kas pakutavad tegevused on nende jaoks ohutud ja turvalised? Sisuliselt tuleks luua tehisintellektist korravalvur, kes aitab paljastada valeinfot ning kurjategijate ja paariariikide ülesandeid täitvaid AI-lahendusi.

Artikkel ilmus Delfi Ärilehes 14.04.2023: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120172926/tehnoloogiaekspert-paraku-tahavad-tehisaju-enda-teenistusse-ka-kurjategijad-ja-paariariigid

23.03.2023 käis Flowit Estonia tegevjuht Andres Aavik Äripäeva Raadios rääkimas nii küberturbest kui tarneahela juhtimisega seonduvast uurimustööst EAS Kredex Rakendusuuringute Programmi raames. Vaata lähemalt Äripäeva kodulehelt:

https://www.aripaev.ee/raadio/episood/eksperdid-andmeid-ja-seadmeid-tuleb-kuberohtude-valtimiseks-vaktsineerida

Artikkel avaldatud esmaskordselt ERR uudisteportaalis 15.12.2022

Perehüvitise seaduse muudatused on järjekordne poliitikute korraldatud IT-käkk. Selleks, et saaks juba jaanuari esimestel päevadel maksta lasterikastele peredele senisest suuremaid toetusi, kulutab riik 1,2 miljonit eurot, et palgata kiirkorras ligi kakskümmend inimest vajalikke andmeid käsitsi töötlema, kirjutab Andres Aavik.

Perehüvitise seadusega kaasnev IT-käkk ei ole üksikjuhus, vaid näide poliitikute pidevast tehnoloogiapimedast käitumisest. Uusi ja uusi valimiseelseid lubadusi külvates ei arvestata sellega, et järjekordseid toetusi määrates ja pensione muutes tuleb riigi infosüsteemides teha terve rida suuri arendusi ja muudatusi, mis vajavad aega ning raha.

Asi päädib sellega, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskus (TEHIK) peavad kliendisõbralike infosüsteemide arendamise ja täiustamise asemel pidevalt kustutama poliitikute tekitatud tulekahjusid ning maksma hüvitisi ja toetusi välja käsitööna. See on e-Eesti taandareng.

Sotsiaalkindlustusamet on pideva poliitilise surve all. Selle asemel, et riigi infosüsteeme ajakohastada, suunatakse ameti kogu ressurss poliitikute lubaduste täitmiseks. Selleks, et uued toetused saaks juba enne valimisi välja maksta, visatakse 1,2 miljonit eurot tuulde.

Perehüvitiste seaduse muudatused võttis riigikogu vastu 7. detsembril ja esimesed väljamaksed tuleb uute toetusmäärade järgi teha juba vähem kui kuu aja pärast. Täielik absurd!

Selleks, et sotsiaalkaitse infosüsteem hakkaks neid muudatusi õigesti arvestama, on vaja teha palju suuremahulisi IT-arendusi, milleks kulub aega vähemalt aasta. Näiteks tuleb süsteemile õpetada selgeks täiesti uued reeglid, et see oskaks automaatselt arvestada seadusest tulenevalt kuni 19-aastaste laste eest saadava toetuse järkjärgulist vähenemist. Arendusprotsessiga ei saa ka alustada enne, kui seadus on välja kuulutatud.

Uued toetused vajavad aasta jagu arendustööd

Suheldes SKA töötajatega selgub, et tööd saavad tehtud 12 kuuga vaid juhul, kui samal ajal ei tule juurde muid jooksvaid arendustöid. Sellist töörahu neile aga ei anta.

Näiteks oli sotsiaalkaitseameti tööplaanis tänavu 14 suurt arendust. Lisaks tuli neil tegeleda kuue lisaarendusega, et veidigi likvideerida sotsiaalkaitse infosüsteemi tehnoloogilist mahajäämust. Neile lisandus veel plaaniväliselt kolm arendust, mis olid seotud eelmise valitsuskoalitsiooni kehtestatud kahe hüvitise ja praeguse koalitsiooni nelja uue hüvitise rakendamisega. See näitab, et amet peab tegelema pidevalt tulekahjude kustutamisega.

Kuni arendused valmis saavad, tuleb osaliselt maksta hüvitisi ja toetusi käsitsi andmeid sisestades. Nüüdseks on kuhjunud juba omajagu neid toetuste ridu, millega ametnikud tegelevad käsitööna.

Sotsiaalkaitse uut infosüsteemi SKAIS2 tundvaid häid spetsialiste on Eestis käputäis ja kõik nad tegelevadki praegu nende tulekahjude kustutamisega. See on väga keeruline infosüsteem, mille toimimismehhanismide mõistmiseks kulub ka kogenud tarkvaraarendajal kuid. Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke käigus arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud.

Uue arendaja leidmiseks on riigihange küll välja kuulutatud ja pakkumisedki on esitatud, aga arendustöödele tähendab see mitme kuu pikkust pausi. Isegi kui uuel pakkujal oleks selleks tööks tagataskus olemas täpselt õiged inimesed, võtavad juriidika, lepingute sõlmimine ning projekti sisse elamine aega kuni pool aastat. Alles siis võib loota esimesi töötavaid tükikesi, kuid mitte veel suuri muudatusi eeldavaid arendusi.

Sotsiaalkaitse infosüsteem on oma elukaare lõpus

Palju suurem probleem on aga sotsiaalkaitse infosüsteemi endaga, mida pole jõutud poliitikute tekitatud kiireloomuliste tööde kõrvalt piisavalt ajakohastada. Lisaks sisaldab see tehnoloogiliselt ajast ning arust lahendusi.

Seitse aastat arendatud uus infosüsteem SKAIS2 pole tegelikult korralikult tööle hakanudki, kuid on ometi peagi jõudmas oma elukaare lõppu. See on Eesti riigi üks keerulisemaid ja kõige kallimaid infosüsteeme. Selle arendamisele on kulutatud 14 miljonit eurot ja just lõppenud riigihanke konkursiga kulutatakse veel kaheksa miljonit eurot.

Samal ajal pole jõutud teha vajalikke investeeringuid SKAIS2 elukaare pikendamiseks, sest süsteemis on poliitiliste otsuste tõttu kogu aeg üks suur tulekahju. Seetõttu kaevatakse end järjest sügavamale tehnoloogilisse võlga, mis omakorda teeb uute seadusemuudatuste infosüsteemi sisseviimise järjest kallimaks ja keerulisemaks.

SKA töötajad on ka ise tunnistanud, et süsteemi enda arendused on jäetud unarusse. Ilmselt on kellelgi olnud veendumus, et kui süsteem on alles arendusjärgus ning täielikult kasutusse võtmata, siis ei vaja see tüüpilisi elukaarega seotud investeeringuid ega ka igane. Paraku on see vale veendumus.

Ennustan, et eelkirjeldatud süsteemsete vigade tõttu, ollakse kolme aasta pärast sunnitud see ülikulukas SKAIS2 lahendus hoopis maha kandma. Uus infosüsteem tuleks ehitada täiesti puhtalt lehelt ja selle planeerimisega peaks alustama võimalikult ruttu. Juba seetõttu, et tarkvara eluiga piirdubki 8–15 aastaga. SKAIS2 on seitse aastat vana ja sisaldab juba vananenud baastehnoloogiaid.

Sisuliselt on SKAIS2 läbikukkunud projekt. Juba algusest peale tehti suur viga, kui taheti ühte suurt süsteemi, mis kataks pea kõik sotsiaalkaitse valdkonna vajadused. Väga keeruline on disainida süsteemi, mis peab järgneva kümne aasta jooksul tulema toime kõikide ideede ja soovide rakendamisega.

Tulevane SKAIS3 ei tohiks olla järjekordne monoliitse arhitektuuriga suur tükk tarkvara. Uus lahendus tuleks disainida modulaarsena, kus on võimalik funktsionaalseid mooduleid kiiremini lisada, täiendada, uuendada ja asendada. Selle fookus peaks olema andmetel ning integratsioonidel.

Lisaks SKAIS2 asendamise planeerimisele peaks sotsiaalkindlustusamet võitlema selle eest, et iga uus arendus ei süvendaks kogu infosüsteemi tehnoloogilist võlga. Poliitikutel tuleks aga uute toetuste ning pensionide määramisel või muutmisel arvestada nende rakendamisele kuluva aja ja rahaga. Praegu raisatakse 1,2 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et kevadel toimuvatel valimistel suurperede hääli võita.

Iga uus seadus, mille riigikogu võtab vastu, võiks sisaldada kriteeriumit, et me ei palka selle elluviimiseks inimesi käsitööd tegema. Selline rahapõletamine ei ole mõistlik. 1,2 miljonit eurot tuleks suunata tehnoloogiasse, et riigi toimimine muutuks tõhusamaks. Eesmärk peaks olema õhem ja targem riik, mitte naasmine massilise käsitöö ja Exceli failide vorpimise juurde.

Selleks, et edaspidised arendused oleksid kiiremad ja odavamad, võinuks riik tellida selle 1,2 miljoni euro eest hoopis SKAIS3 arhitektuuri ning panna SKAIS1 ja SKAIS2 kõrval uuel prototüübil tööle esimesed teenused.