Rubriik: artikkel

Eelmise aasta märtsis eestlaste poolt välja ostetud tarkvararobootika ettevõte Flowit kasvatas 2018. aastal kasumit 26% ja näeb lähiaastatel nõudluse kasvu eeskätt tehisintellekti põhinevate tarkvaratoodete arendamises.

“2018. aasta lõpus töötasime välja rakenduse, mis võimaldab organisatsioonidel lihtsasti kaardistada neid töövaldkondi, mida oleks kasulik automatiseerida,” ütles Flowiti juhatuse liige ja äriarenduse juht Juhan-Madis Pukk, kelle sõnul saab uuringute järgi tänapäevaste IT-lahendustega automatiseerida keskmiselt umbes 45% organisatsioonide tööst.

“Uus rakendus võimaldabki nii riigiametnikel kui ka eraettevõtete töötajatel lihtsa vaevaga kirja panna oma igapäevased korduvad tegevused, mida saab automatiseerida, et inimestel jääks aega loovamate ülesannete ja uute lahenduste välja töötamiseks,“ selgitas Pukk.

 

Suurte muutuste aasta

Flowit Estonia OÜ juhatuse liige ja tegevjuht Andres Aavik lausus, et ettevõtte käekäiku mõjutas eelmisel aastal kõige enam rahvusvahelisest grupist lahkumine ja uue ärinime kasutuselevõtt, samuti investeeringud uutesse äriliinidesse.

“Aasta tagasi ostsime ettevõtte Rootsi börsifirmalt Knowit AB välja ja võtsime kasutusele uue kaubamärgi Flowit. Kui varem tegelesime peamiselt tarkvara arenduse ja testimisega, siis viimastel aastatel oleme keskendunud robootilise tööprotsesside automatiseerimise valdkonnale ja teinud investeeringuid tehisintellekti tehnoloogial põhinevate toodete arendusse,” täpsustas Aavik.

Hea nimega müügitarkvara

Olulise tõuke ettevõtte arengule andis eelmisel aastal ka SEB kasvuprogrammis osalemine, kus töötati välja uusi ärimudeleid. Kasvuprogrammi raames loodud unikaalne AI-tehnoloogial põhinev müügitarkvara nimega AItoldyou arvutab välja tarbijate vajaduse korduvostude järele ja annab ettevõtjale märku, millal on õige aeg uue müügipakkumise tegemiseks.

“2019. aastal on fookuses müügitarkvara AItoldyou tutvustamine Skandinaavia ja Saksamaa turgudel. Samal ajal on mitmes Eesti omavalitsuses käimas automatiseerimise pilootprogramm, kus ametnikud kaardistavad korduvaid ülesandeid oma igapäevatöös, mida saaks usaldada arvutitele. Kui avalikus sektoris tuleneb robootilise tarkvara kasutuselevõtu vajadus eelkõige sellest, et kasvatada töö efektiivsust, siis paljud erasektori ettevõtted pistavad rinda kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Mõlema probleemi lahendamisel on RPA ehk robootilise tööprotsesside automatiseerimise tehnoloogiast väga palju abi,” loetles Aavik 2019. aasta olulisemaid tegevusi.

Ettevõtte suuremad kliendid on Telia, Nasdaq, Luminor Pank ja endised sõsarettevõtted Knowit grupist.

Eestlastest omanikele kuuluva Flowiti käive oli 2018. aastal 1,1 miljonit eurot. Ettevõtte kasum kasvas 2017. aastaga võrreldes 26%, jõudes ligi 192 000 euroni. Suurimaks kuluks olid sarnaselt paljudele teistele IT-sektori ettevõtetele tööjõukulud, mis ulatusid üle poole miljoni euro. Flowitis töötas 2018. aasta lõpus 15 täistööajaga inimest.

Artikkel ilmus ermakordselt portaali Geenius.ee DigiPRO sektsioonis 13.03.2019: LINK

Alljärgnev artikkel räägib Flowit Estonia loodud lahendusest. Autor Kadri Tamm, ilmunud: portaalis Tööstusest, 29.01.2019

Väljakutse

Tarkvarafirma Flowit OÜ poole pöörduti seoses vajadusega automatiseerida kontoripoole tööprotsesse. Lähteprobleemina sõnastati tellimuste jõudmine Belluseni e-posti teel, mis tuli esmalt digitaliseerida ning seejärel tootmistarkvarasse sisestada.Eesmärk oli automatiseerida andmete kogumine ning liikumine, et mitte sisestada korduvalt sama infot alates toote parameetritest, tarneaadressist jm.

Lahendused

Tänu robootilisele protsesside automatiseerimisele (RPA) loetakse sissetulev info masinliidestega sisse või sisestavad kliendid juba selle ettenähtud vormis, mille programm ära tunneb. Nii pole vaja andmeid käsitsi sisestada ning erinevatesse ettevõttes kasutatavatesse programmidesse jõuavad andmed automaatselt.

Eesmärgiks polnud ehitada ühte monoliitset liidest, vaid muuta olemasolevate tarkvarade  kasutamine efektiivsemaks ja samas säilitada võimalus vajadusel ka mingi tarkvara paindlikult ja kiiresti välja vahetada. Sisuliselt imiteeribki lahendus inimest arvuti taga, kes tegeleb igapäevaselt andmetega müügi-, tootmis-, juhtimis- või mõnel muul tasandil.  Lahendus võimaldab:

• Tellimuse sisestamisel hakata ilma viibeta tootmist planeerima, mistõttu väheneb tarneaeg.
• Toota kuluefektiivsemalt, kuna tootmises tekib võimalus planeerida sarnased tööprotsessid samale ajale.
• Kogu info liigub erinevate osapoolteni automaatselt ning puudub vajadus seda mitu korda sisestada.
• Viga andmete sisestamisel on ettevõtte jaoks üsna kulukas. Tänu automatiseerimisele viiakse vigade tekkimise tõenäosus andmete sisestamisel miinimumini. Võit võib olla aastas kuni 50 000 eurot.
• Töötajatel on enam aega tegeleda andmesisestamise asemel klienditeeninduse ja reaalse müügitööga.

Juurutamise protsess

Arenduse juurutamisel on psühholoogiline risk üks suurimaid. Esmane töötajate reaktsioon on reeglina negatiivne, kuna robot hakkab tegema töölõike, mida seni on teinud inimesed. Kui automatiseerimises nähakse võimalust pühendada enam aga loomingulisele tööle, siis suhtumine reeglina muutub.  Nii on arenduste juurutamisel võtmetähtsusega mitte niivõrd tehnilised detailid, kuivõrd ettevõtte juhtimine ning inimeste julgustamine uuendustega kaasa minema.

Ühest küljest peab ettevõtte saama aru oma vajadusest ja välja mõtlema küsimuse, millele lahendus on vaja leida, teisalt mõjutab mõtteviis ja suhtumine oluliselt seda, mida pudelikaeltena nähakse ja kuivõrd ollakse altid uuendusi proovima ja omaks võtma.Ka ettevõtte lõppkliendid peavad olema avatud uuendustele ning lahendust tuleb ka neile „müüa“. Kui väheneb vigade ja reklamatsioonide arv ning tarneaeg muutub lühemaks, on võimalik edasimüüjaid enam kaasa tõmmata.

Tulemused ja kasu

Tehnoloogia areneb sedavõrd kiiresti, et ettevõte peab järjepidevalt mõtlema, kuidas oma äri efektiivsemaks muuta. Konkurentsis püsimiseks on kriitiline vähendada tarneaega ja viia kulutused miinimumini, mistõttu tuleb sõnastada aina uusi eesmärke ja probleemülesandeid. Kokku võttis Belluses kontoripoole info digitaalne automatiseerimine koos esmase testimisega kaks kuud, lahendust on kasutanud ca aasta. Iga arendus paneb mõtlema ettevõtte kui terviku peale ning arendusprotsessi käigus kaardistati kitsaskohad, millega edasi liigutakse.

Nii tegeletaksegi täna Belluses juba tootmisprotsesside automatiseerimisega.Lisaks tarneajale, mis muutub aina olulisemaks konkurentsis püsimise eelduseks, on klientidele aina olulisem ka mugavus. Kui täna täidavad kliendid tellimuslehti, siis tulevikus saadetakse kliendile juba eeltäidetud tellimusvorm vastavalt tema ostukogemusele.

Esmakordselt toimunud digiriigi häkaton tõestas, et kui avalik ja IT-sektor arendavad riigi e-teenuseid ühtse meeskonnana, siis sünnivad nutikad ja tõhusad lahendused kiiresti, kuid kitsaskohaks on tellijate vähene kogemus IT-probleemide defineerimisel. Koostöö IT-spetsialistidega peab algama mitte riigihanke väljakuulutamise hetkel, vaid juba varem – arendusülesannete püstitamise faasis.

Kui tavapärase 48-tunnise häkatoni raames võisteldakse äri-ideedega ja žürii hindab uute lahenduste potentsiaali raha teenimiseks, siis möödunud nädalavahetusel toimunud digiriigi häkatonil andsid avaliku sektori asutused arendajatele lahendamiseks ette varem kaardistatud ülesanded. MKMi ja Garage48 korraldatud ürituse eesmärgiks oli panna avalik ja IT-sektor riigi e-teenuste parendamise nimel omavahel koostööd tegema ja reaalselt toimivaid lahendusi leidma. Osalesid pea kõik Eesti tugevad ja ambitsioonikad IT-firmad, mis näitas, et huvi ja valmisolek koostööks on mõlemapoolne. Väljakutseks on aga IT-ülesannete püstitamine ja probleemide kirjeldamine viisil, mis tagaks efektiivse tööprotsessi ja tõhusad e-riigi lahendused.

Toimiva IT-süsteemi väljatöötamine saab alguse õigest ülesandepüstitusest. Kui ametnikul puudub kogemus IT-probleemide õige nurga alt kirjeldamiseks, tuleks koostööd valdkonna ekspertidega teha juba probleemi kaardistamise faasis. Digiriigi häkatonil lahendamiseks ette antud probleemide kirjeldusest oli kohati keeruline aru saada. See on aga tavapärane mure ka riigihangete puhul, mille koostajatel pole tarkvara sisseostmise varasemat kogemust ning nad ei oska täpselt hinnata, milline informatsioon on probleemi lahendamiseks vajalik. Kui häkatoni formaadis tõid selgust ametnike ettekanded, siis riigihangete puhul tuleb sageli piirduda vaid kirjalike selgitustega.

Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega valisime 20 häkatoni ülesande hulgast ettevõtte ärinime valiku kontrollimise protsessi automatiseerimise. 48 tunni jooksul töötasime välja võistlusel 3. koha toonud lahenduse, mille abil on ettevõtete loomise protsess tulevikus kiirem. Nimevaliku kontroll toimub aga taustasüsteemides ja kuigi peatselt kasutavad uut lahendust kõik uute ettevõtete registreerijad, siis on see kasutajate jaoks märkamatu, nagu ka paljud teised hästi toimivad e-riigi lahendused. Kui riigi infosüsteem toimib kasutaja jaoks laitmatult ja nähtamatult, on seal taga enamasti suur töö nii ametnike kui arendajate poolt.

Esimene digiriigi häkaton näitas, et see pole lihtsalt IT-harjutus ja arendajate omavaheline võistlus, vaid 48 intensiivse töötunni jooksul sünnivad reaalselt kasutatavad lahendused. IT ja avaliku sektori koostöö peab aga olema igapäevane, mitte piirduma ühekordsete programmeerimismaratonidega. Ametnike koostöö IT-spetsialistidega peab algama mitte riigihanke väljakuulutamise hetkel, vaid juba varem – ülesannete püstitamise faasis. Hästi toimiv riigi infosüsteem võibki olla kasutajale märkamatu, kuid hoiab kokku kümneid tuhandeid eurosid nii ametnike kui kasutajate töötundide arvelt.

Avaldatud esmakordselt 22.12.2018 Postimees Tehnikas

Riigihangete registri IT-süsteemi hiljutine uuendamine on hea näide sellest, kuidas Eesti riik kannab digitaalselt taaka, millest vabanemata pole võimalik tõsta avaliku sektori e-teenuste kvaliteeti ega saavutada õhemat riiki.

Continuex reading “Eesti riigi digitaalne taak”

Artikkel ilmus 12.11.2018.  Postimehe Tehnikaküljel 

Robot ei võta inimestelt töökohti ära, vaid töö iseloom muutub, kusjuures paremuse poole, sest nüri töö asemel saavad inimesed tulevikus tegeleda vaid loovate tööülesannete lahendamisega – nii väidavad automatiseerimise pooldajad. Digitaalne transformatsioon ja automatiseerimine ei peatu, aga millised on nende protsesside käigus muutunud tulevikutöökohad ja kas iga inimene saab suuremat loovust nõudva tööga hakkama?

Continuex reading “Andres Aavik: inimeste osaks jääb vaid loov töö”

2000. aastate algul ei pääsenud ükski Eestit väisanud maailma valitsusjuht ringkäigust Stenbocki maja istungitesaali, et vaadata üle Eesti kui e-riigi kuvandiks kujunenud lame-ekraaniga monitoride rida, mille taga ministrid paberivabalt tähtsaid otsuseid langetasid. Mida kümnendi lõpu poole, seda veidramaks need külaskäigud muutusid, sest arvuti vahendusel tööd korraldav valitsus polnud kaugeltki enam ainulaadne, aga viisakate inimestena näitasid kõrged külalised endiselt välja suurt imetlust. Alles 2013. aastal valitsus loobus lõpuks laua-arvutitest ning piinlikuks muutunud ringkäigud kuvarite vaatamiseks lõppesid, kuigi paberivaba valitsuse juttu räägitakse külastajatele tänapäevalgi.
Continuex reading “Juhan-Madis Pukk: seitse sammu, mis muudavad loodriks jäänud e-Eesti jälle liidriks”

Üha enam kuuleme ettepanekuid vähendada ametnike arvu kuni poole võrra. See jääb enamasti aga sõnakõlksuks, sest ei järgne sisulist plaani ega tegevust. Kas mõni eraettevõte suudaks pakkuda oma klientidele paremat teenust pelgalt seetõttu, et nad laseksid lahti 50% oma töötajatest?

Avaliku sektori kärpimisplaan on realistlik, sest juba täna suudaks robotid ära teha ligikaudu poole ametnike tööst. Ma ei räägi raudmeestest, kes jätaks tööta politseinikud või päästjad. Pean silmas kontoriametnike korduvate tööprotsesside automatiseerimist, mille abil saaks suuremat väärtust tootvale, huvitavamale ja loovamale tööle saata liialdamata kümneid tuhandeid riigitöötajaid.

Aastaid ametnike tööd lähedalt näinuna tean, et vähemalt pool tööajast kulub rutiinsetele, korduvatele ja loogikal põhinevatele tegevustele. Need tublid inimesed ei laiskle maksumaksja kulul, vaid raiskavad enda potentsiaali ja väärtuslikku aega bürokraatlikule nikerdamisele. Kannatab nii maksumaksja kui ka riigiametnik ise, kelle jaoks võiks töö olla loomingulisem ja tähendusrikkam.

Kujutlege igakuiselt sama blanketti täitvat, sama tõendit printivat, sama avaldust menetlevat, samale inimesele korduvalt sama otsust tegevat ametnikku. Seesama ametnik ootab iga kuu sama blanketti täitva ja sama tõendit printiva kodaniku taga, et siis toksida ühest süsteemist teise ümber andmeid PDF-failina saabunud taotluselt, millele järgneb kuni 30-päevane menetlemine. Kuust kuusse samasugused aruanded, aktid, protokollid, tellimused, kooskõlastused, raportid – see kõik, mida kirjeldab humoorikas võtmes ja kindlasti kirjanduslike liialdustega ametniku-ajaveeb „Maailm kontoris“ on ligilähedasel kujul ka päriselt olemas.

Digitaalsed abimehed – tarkvararobootikal töötavad kratid – suudaksid täna enda peale võtta lõviosa niisugusest rutiinsest, korduvast ja eeskirjastatud tööst. Lihtsat valmislahendust pole muidugi olemas, vaja läheks nii põhjalikku tööprotsesside analüüsi, kõrgtehnoloogilisi lahendusi kui ka poliitilist julgust. Töömaht oleks suur ja hind kallis, kuid tulu mitme mastaabi võrra suurem: väheneks maksumaksjate koorem ning ühtaegu liiguks kümned tuhanded võimekad inimesed rikkuse tarbijate seast rikkuse loojate sekka.

Parim näide oma töövoo korda tegemisest on Maksu- ja Tolliamet, kus korduva andmesisestamise asemel inimene kontrollib ja kinnitab eeltäidetud dokumendid. 95% kasutajatest ei muuda seal midagi ning ametnikud saavad lauskontrolli asemel tegeleda erisustega, säästes kallist tööaega ja vähendades oluliselt ka rutiinsest tööst tulenevaid vigu.

Euroopa Komisjoni andmetel oleme Eestis tööjõu efektiivsuse ja äride digiteerimise näitajatega Euroopa viimaste seas. Kui tööstuse digiteerimise osas oleme Põhjamaadest juba lootusetult maha jäänud, siis riigiaparaadi digilahenduste kaasajastamisel jõuaksime veel soomlastele ja rootslastele järele, kuid selleks tuleb astuda kiireid ja otsustavaid samme. Kujutlege riiki, kus igal ametnikul on oma robot, kes pärast väljaõpet teeb kiiresti ja eksimatult ära kogu nürima poole peremehe tööst – alates informatsiooni ühest kohast teise tõstmisest ja lõpetades kodanike kirjadele vastamisega, kus oleks ka reaalsele probleemile reaalne vastus. Olen veendunud, et tänapäeval pole see enam ulmevaldkond – seda kinnitab mitmeaastane kogemus eraettevõtete tööprotsesside automatiseerimisel – kuid vaja on kastist välja mõtlemist ja julget pealehakkamist.

Sellise lahenduse ärategemine poleks lihtsalt ilus järjekordne e-Eesti eksponaat, vaid konkreetne rahas mõõdetav lahendus meie pakilisimale probleemile – töökäte puudusele. Mis oleks, kui hakkaks tööle?

Artikkel ilmus 18. juuni Eesti Päevalehes: LINK

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Raudtee hiljutised probleemid näitavad, et Eestis ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, kus meie e-riigi aluseks olev tarkvara paikneb, kirjutab IT-firma Flowit Estonia tegevjuht Andres Aavik.

Loe originaalartiklit Äripäevas

Eesti väljus ID-kaardi kriisist tõsisemate kahjudeta – nelja miljoni eurone investeering teoreetilise turvaaugu paikamiseks tagab senisest turvalisema süsteemi, kirjutab Flowit Estonia OÜ tegevjuht Andres Aavik.

Küberturbe valdkonna turumaht ületab paari aasta pärast 200 miljardi dollari piiri. See tähendab, et ettevõtted ja riigiasutused kulutavad kokku 0,25% ülemaailmsest majanduse koguproduktist, et tunda ennast turvalisemana ja maandada riske. Hinnanguliselt kasvab see number üle 10% aastas, sest üha enam tarbijaid nõuab turvalisemaid kodumasinaid, valvekaameraid ning muidugi ka riigi infosüsteeme.Kuigi küberhügieenist räägitakse praegu rohkem kui kunagi varem, ei võta kõik seda valdkonda ühtmoodi tõsiselt. Halvaks näiteks lähiminevikust on USA krediidireitingute pakkuja Equifax, kelle kaudu lekkisid aastate jooksul 148 miljoni USA inimese delikaatsed isikuandmed. Ameerika Ühendriikides piirdub digitaalne identiteet enamasti nime, aadressi ja sotsiaalkindlustusnumbri komplektiga – nende andmete alusel saab varastada inimese identiteedi, võtta laenu või tellida krediit- või valijakaarti – ja just sellised komplektid 45% USA elanike andmetega lekkisid Equifaxi kaudu.

Meie standardite järgi hinnates olid andmed turvatud väga primitiivsete vahenditega. Eesti ID-kaardi kriisi eristab Equifaxi juhtumist see, et meil oli andmete turvalisus tagatud väga keerulise lahendusega. Sellest hoolimata avastati riistvaratootja viga, mis muutis ID-kaadi andmete lahtimurdmise teoreetiliselt võimalikuks. Kasutusel oleva krüptovõtme murdmine toore jõuga oleks olnud aga nii energiamahukas, et see lihtsalt ei oleks olnud vaeva väärt. Ka siis mitte, kui seal taga oleks olnud kogu Equifaxi andmevaramu ja veelgi enam ID-kaardi süsteemi puhul, kus lahtimurdmine andnuks ligipääsu vaid digitaalsele isikutuvastusele ja allkirjale, mis mõlemad on kasutusel ja oluliselt lihtsamini võltsitavad füüsilises vormis.Endiselt esirinnasLahenduse leidmine võttis aega mõne kuu, kuid tulemuseks saime uued krüptoalgoritmid ja ID-kaardi kiibid turvalisust enam ei ohusta. Uute krüptovõtmete murdmine pole mitte ainult ebamõistlik, vaid olemasoleva tehnoloogia juures ka võimatu. Nelja miljoni eurone investeering, mis on 0,017% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, aitas leida lahenduse, mis tõestab, et Eesti on digitaalse identiteedi valdkonnas endiselt esirinnas.Probleemseks osutus hoopis lahenduse viimine kõigi lõppkasutajateni ja kulus vähemalt nädal enne, kui vajalik läbilaskevõime saavutati. Kui midagi ette heita, siis planeerimist, aga nüüd vahest teavad kõik riigiasutused, kui olulised on koormustestid.

Selleks, et hinnata, kas miski on kallis või odav, tuleb numbrid panna perspektiivi. Kahjuks on IT-valdkonna probleemid, nende kaal ja lahenduste hind midagi, mida suurem osa meist ei suuda sobitada oma igapäevaste proportsioonidega. Seekord oli kõik korras. See oli väike hind, mida maksta selle eest, et väike Eesti oleks maailmas digitaalse identiteedi valdkonnas endiselt esirinnas.

Turvalisuse tagamine on oluline, kuid andmete turvaline kaitsmine ei saa olla ainus, mille suunas oma e-riiki edasi arendame. Vähemalt sama oluline on digitaalsete protsesside kasutajaloogika ja otstarbekus, et kodanike ja ettevõtete asjaajamine riigiga oleks efektiivne ja kohmakad protsessid asendataks järk-järgult uute, kasutajasõbralikumate ja turvalisematega.