X-Tee – kiirtee külakolkasse

artikkel

X-tee on suurepärane lahendus. Sobilik kasutamiseks ükskõik millise suurusega riigis. Turvaline. Aega ja ressursse säästev. Kahjuks on siin aga veel üks suur AGA, kirjutab IT-firma Flowit tegevjuht Andres Aavik.

Allikas: Kuvatõmmis x-tee.ee / RIA

Riigi Infosüsteemide Ameti juhil Andrus Kaarelsonil on õigus, kui ta kirjeldab X-teed kui E-riigi kiirteed, selgroogu või veresoonkonda (Äripäev, 4. september). Kuna tegeleme oma ettevõttes X-tee baasil igapäevaselt uute, praktiliste arenduste loomisega, siis näeme kahjuks liigagi hästi ka pudelikaela, mis Eesti riigil sellel kiirteel kihutada ei luba.

X-tee ise on ainult vahend – infovahetuse platvorm. Seal liikuva info ehk teenused loovad erinevad riigiasutused ja ettevõtted, kelle võimekus on kahjuks väga varieeruv. Probleemid saavad alguse, kui riigiasutustel on kohustus teenuseid pakkuda, kuid teenuste tase, kvaliteet ja ulatus on sisuliselt lahtised ning juhitud eeskätt konkreetse riigiasutuse eelarvest. Kuna eelarved on kitsad, siis on ka teenused vaeslapse staatuses.

Isegi kui lahenduse loomine arendatakse EL fondide kaasabil, siis liigitub abikõlbulikuks vaid esialgne investeering. Edasine hooldus ja haldus tuleb reeglina katta asutuse oma eelarvest. Nii tekibki olukord, kus ajas muutuvate vajadustega on raske kaasas käia.

Mõned näited, miks kaasaegsete teenuste X-tee platvormile arendamine on pärsitud. Esiteks, ligipääsude saamine arendus- ja testkeskkondadele on üle mõistuse ajamahukas. Paljudes riigiasutustes on vaid üks isik, kes ligipääsudega tegeleb ja kui see inimene on haige, puhkusel, komandeeringus või üle koormatud, seisab kogu arendus. Ajakohast dokumentatsiooni on raske leida, tuge raske saada. Arendus-, test- ja  toodangukeskkonnad on tihti erinevad. Halvim näide on testkeskkond, mis oli 20 väikeversiooni jagu erinev toodangust. X-tee teenuste kasutamise alustamisega kaasneb ka tohutus koguses bürokraatiat.

Arendus- ja testkeskkondades ei ole piisavalt andmeid, et oleks võimalik midagi peale kõige primitiivsemate positiivsete voogude testida (positiivseks erandiks on Maanteeamet). Nii tekib olukord, kus pea iga teenuse arendamise järgselt on pikk „stabiliseerimisfaas”, kus arendajad peavad toodangust tekkivaid erisusi lahendama. Probleeme on nii teenuste kui ka andmete kvaliteediga. Kõige markantsem näide on üks teenus, mis selle asemel, et kinnitada andmete puudumist, on loodud selliselt, et annab hoopis veateate. Nii ongi X-tee statistikas tohutus koguses ebaõnnestunud päringuid. Tegelikult oli tegu aga õnnestunud päringutega, mille korrektne vastus ongi „kandeid pole”.

Suurem osa X-teel kättesaadavatest teenustest on ühekordsed infopäringud. Meil on aga klient, kellel on õigustatud ootus saada kümnete tuhandete inimeste kohta mitmekümnele päringule vastuseid mitu korda päevas. Kuna enamasti pole teenuseid, mis annaks infot ainult muudatustest, tulebki teha väga suures koguses üksikpäringuid. Sellele aga ei pea omakorda olemasolevad infosüsteemid vastu, kuna koormus on liiga suur, kuigi tegu on lihtsate ja vähe ressurssi nõudvate päringutega. Sellele, kui kiiresti rakendusest vastavad ning mitu päringut sekundis nad töödelda võiks või töötlema peaks, ei ole süsteeme loodes lihtsalt mõeldud või on alahinnatud automaatpäringute osakaalu tulevikus ja lähtutud seni tehtud käsitsi läbi viidavatest üksikpäringutest.

Kui loogiline oleks sellise olukorra lahendamiseks süsteeme ajakohastada, leiavad mitmed riigiasutused, et lihtsam on probleeme vaiba alla lükata. Nii on meie praktikas tekkinud ka üks kurioosne olukord, kus riigiasutus tõi süsteemist leitud kitsaskohtade parandamise asemel mängu oma juristid, kes püüdsid lihtsalt päringute mahtu ja tihedust vähendada.

Seega, kui tänast X-teed võrrelda kiirteega, siis kahjuks viib see tee täna tihti külakolkasse, kus kiire sõit kedagi ei huvita. Muidugi on erandeid ning mõned uued teenused on juba päris head, aga riigiasutuste suurem paindlikkus ja tulevikku vaatav pilk aitaks X-tee potentsiaali kindlasti paremini rakendada. Vaja on teha järgmine samm teistsuguse disainiga teenuste suunas, mis vastavad automatiseeritud andmetöötluse vajadustele.

Ilmunud 16.09.2019 Äripäeva veebis ja lühendatud kujul ka trükiversioonis