Flowit

Autor: Andres Aavik, Knowit Estonia tegevjuht

Ettevõttete käibe kasvu prognoosid aastaks 2015 on aastataguse seisuga võrreldes oluliselt pessimistlikumad, mistõttu peavad ettevõtted varasemast enam  mõtlema innovatsioonile ning uutele lahendustele ja teenustele, mille abil haarata seni avastamata või lihtsalt täitmata turuniše (vt. ka Äripäev 26.01.2015 „Madalseis viib juhtide mõtted innovatsioonile“). Tänases Euroopa majanduskliimas ei ole eesmärk mitte ainult kasv, vaid tihti ka seniste tasemete hoidmine. Seega oleme me kõik täna otseselt või kaudselt sunnitud mõtlema äriinnovatsioonile. Nagu Charles Darwin seda defineeris – ellu ei jää kõige tugevamad ega ka kõige intelligentsemad, vaid kõige kohanemisvõimelisemad – me peame kohanema vajadusega pidevalt innoveerida, et mitte jääda ajale jalgu.

Muu maailmaga võrreldes on Eesti ettevõtted väiksemad ja tihti pole neil piisavalt ressurssi, et panustada piisavalt „järgmisele läbimurdele“. Alati ei leidu ka eraldi inimest, rääkimata tervest osakonnast, kes täiskoormusega arendus- ja uurimistööga tegeleks. Paljuski tuleb lootma jääda igapäevatööga hõivatud kolleegidele ning end jooksvalt turu ja valdkonna arengutega kursis hoida. See seab omakorda piirid jätkusuutlikule äri planeerimisele: kas tegevusi mõeldakse 1,5 või 15-20 aastat ette?  See, mis juhtus ettevõtetega nagu Atari, Netscape, Palm, AOL, Apple („esimesel ringil“), tundub meie jaoks täna justkui liiga kauge ja ebatõenäoline, kuid nende kogemused on see, mida peame arvestama, millele mõtlema ja mida tuleb ennetada.

Uute toodete ja teenustega turule tulemine ei ole komistuskiviks ainult tehnoloogiaettevõtetele. Pigem on mure suurem ettevõtetes, mille tänased tooted ja teenused ei ole piisavalt infotehnoloogiliste lahenduste tuge saanud. Neis napib ka piisavalt IT-valdkonna kogemusi ja kompetentsi astumaks järgmist sammu. Täna ei ole selleks enam olemasolevate äriprotsesside toetamine, vaid täiesti uute lahenduste loomine, mida senised ärisuunad, tegevusalad ja muidugi kogemused toetavad. Teisisõnu – läbimurdeks innovatsioonis ei piisa enam traditsioonilisest arendustegevusest. Mitmed Skandinaavia ettevõtted on sellele juba olulist rõhku asunud panema ning tulemuseks on paradigmamuutus, kus IT-konsultatsiooniettevõtted ei tooda enam etteantud kirjeldustele vastavaid tükke, vaid töötavad koostöös klientidega välja täiesti uusi äriprotsesse ja lahendusi etteantud probleemidele. Üha vähem on IT-ettevõtete palgal süsteemianalüütikuid ja üha rohkem äri- ning juhtimiskonsultante. Seega on infosüsteemide arendus liikunud toetavalt tegevuselt ärile palju lähemale, rohkem integreerunud – kompetentse ja võimekusi kasutatakse ära palju varasemas staadiumis kui seni. Traditisiooniline „meie teeme, teie loote lahenduse, et me saaksime seda teha digitaalselt/internetis/pilves“ lähenemine on kiirelt hääbumas, sest sellest jääb väheks. Kui mitte täna, siis juba mõne aasta pärast.

Tehnoloogia ja äri lähenemine ei ole aga eesmärk omaette. Sarnane põimumine ettevõtte ja kliendi vahel on toonud paljudele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tohutu  konkurentsieelise.  Hea näitena võib tuua Rootsi sariettevõtja ja Skandinaavia tuntuima konsultandimüügi teemalise bestselleri „Försäljning i Konsultföretag“ autori Johan Sköldi, kes ei kirjuta müügipakkumusi kontoris arvuti taga, vaid teeb seda kliendi juures. Koos arutatakse pakkumine rida realt läbi ning tulemuseks on lahendus, mis mõlemale poolele maksimaalselt väärtust loob. Tõenäoliselt on Eestis selleks veel liiga vara ja traditsiooniline marginaalide arvutamine ning numbrite edasi-tagasi põrgatamine on liialt juurdunud. Või on need üksikud säravad tähed avalikkuse eest varjus püsinud? Tegelikult teame kõik, et umbisikuline keeruliste toodete ja teenuste müük on samuti hääbumas. Siis kui keegi lõpuks mõtleb välja,  kuidas skaleerida tõeliselt keeruliste toodete ja teenuste individuaalset ja personaliseeritud müüki, on võimalused piiritud.

Töövahendeid väiksemal või suuremal määral innoveerimiseks on palju. Viise, kuidas neid edukalt kombineerida ning oma konkurentsieeliseks pöörata, oluliselt vähem. Alustame lihtsamatest asjadest ning kuulame, kuidas teised oma äri arendavad. Astume läbi iduettevõtete ürituselt, seminarilt, konverentsilt, joome konkurendiga kohvi. Ja siis paneme selle kõik 15 aasta perspektiivi ning mõtleme mida täpsemalt on vaja täna ära teha selleks, et meie ettevõte 20 aasta pärast ei oleks seal, kus Atari, Netscape ja Palm.