Artikkel avaldatud esmaskordselt ERR uudisteportaalis 15.12.2022
Perehüvitise seaduse muudatused on järjekordne poliitikute korraldatud IT-käkk. Selleks, et saaks juba jaanuari esimestel päevadel maksta lasterikastele peredele senisest suuremaid toetusi, kulutab riik 1,2 miljonit eurot, et palgata kiirkorras ligi kakskümmend inimest vajalikke andmeid käsitsi töötlema, kirjutab Andres Aavik.
Perehüvitise seadusega kaasnev IT-käkk ei ole üksikjuhus, vaid näide poliitikute pidevast tehnoloogiapimedast käitumisest. Uusi ja uusi valimiseelseid lubadusi külvates ei arvestata sellega, et järjekordseid toetusi määrates ja pensione muutes tuleb riigi infosüsteemides teha terve rida suuri arendusi ja muudatusi, mis vajavad aega ning raha.
Asi päädib sellega, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskus (TEHIK) peavad kliendisõbralike infosüsteemide arendamise ja täiustamise asemel pidevalt kustutama poliitikute tekitatud tulekahjusid ning maksma hüvitisi ja toetusi välja käsitööna. See on e-Eesti taandareng.
Sotsiaalkindlustusamet on pideva poliitilise surve all. Selle asemel, et riigi infosüsteeme ajakohastada, suunatakse ameti kogu ressurss poliitikute lubaduste täitmiseks. Selleks, et uued toetused saaks juba enne valimisi välja maksta, visatakse 1,2 miljonit eurot tuulde.
Perehüvitiste seaduse muudatused võttis riigikogu vastu 7. detsembril ja esimesed väljamaksed tuleb uute toetusmäärade järgi teha juba vähem kui kuu aja pärast. Täielik absurd!
Selleks, et sotsiaalkaitse infosüsteem hakkaks neid muudatusi õigesti arvestama, on vaja teha palju suuremahulisi IT-arendusi, milleks kulub aega vähemalt aasta. Näiteks tuleb süsteemile õpetada selgeks täiesti uued reeglid, et see oskaks automaatselt arvestada seadusest tulenevalt kuni 19-aastaste laste eest saadava toetuse järkjärgulist vähenemist. Arendusprotsessiga ei saa ka alustada enne, kui seadus on välja kuulutatud.
Uued toetused vajavad aasta jagu arendustööd
Suheldes SKA töötajatega selgub, et tööd saavad tehtud 12 kuuga vaid juhul, kui samal ajal ei tule juurde muid jooksvaid arendustöid. Sellist töörahu neile aga ei anta.
Näiteks oli sotsiaalkaitseameti tööplaanis tänavu 14 suurt arendust. Lisaks tuli neil tegeleda kuue lisaarendusega, et veidigi likvideerida sotsiaalkaitse infosüsteemi tehnoloogilist mahajäämust. Neile lisandus veel plaaniväliselt kolm arendust, mis olid seotud eelmise valitsuskoalitsiooni kehtestatud kahe hüvitise ja praeguse koalitsiooni nelja uue hüvitise rakendamisega. See näitab, et amet peab tegelema pidevalt tulekahjude kustutamisega.
Kuni arendused valmis saavad, tuleb osaliselt maksta hüvitisi ja toetusi käsitsi andmeid sisestades. Nüüdseks on kuhjunud juba omajagu neid toetuste ridu, millega ametnikud tegelevad käsitööna.
Sotsiaalkaitse uut infosüsteemi SKAIS2 tundvaid häid spetsialiste on Eestis käputäis ja kõik nad tegelevadki praegu nende tulekahjude kustutamisega. See on väga keeruline infosüsteem, mille toimimismehhanismide mõistmiseks kulub ka kogenud tarkvaraarendajal kuid. Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke käigus arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud.
Uue arendaja leidmiseks on riigihange küll välja kuulutatud ja pakkumisedki on esitatud, aga arendustöödele tähendab see mitme kuu pikkust pausi. Isegi kui uuel pakkujal oleks selleks tööks tagataskus olemas täpselt õiged inimesed, võtavad juriidika, lepingute sõlmimine ning projekti sisse elamine aega kuni pool aastat. Alles siis võib loota esimesi töötavaid tükikesi, kuid mitte veel suuri muudatusi eeldavaid arendusi.
Sotsiaalkaitse infosüsteem on oma elukaare lõpus
Palju suurem probleem on aga sotsiaalkaitse infosüsteemi endaga, mida pole jõutud poliitikute tekitatud kiireloomuliste tööde kõrvalt piisavalt ajakohastada. Lisaks sisaldab see tehnoloogiliselt ajast ning arust lahendusi.
Seitse aastat arendatud uus infosüsteem SKAIS2 pole tegelikult korralikult tööle hakanudki, kuid on ometi peagi jõudmas oma elukaare lõppu. See on Eesti riigi üks keerulisemaid ja kõige kallimaid infosüsteeme. Selle arendamisele on kulutatud 14 miljonit eurot ja just lõppenud riigihanke konkursiga kulutatakse veel kaheksa miljonit eurot.
Samal ajal pole jõutud teha vajalikke investeeringuid SKAIS2 elukaare pikendamiseks, sest süsteemis on poliitiliste otsuste tõttu kogu aeg üks suur tulekahju. Seetõttu kaevatakse end järjest sügavamale tehnoloogilisse võlga, mis omakorda teeb uute seadusemuudatuste infosüsteemi sisseviimise järjest kallimaks ja keerulisemaks.
SKA töötajad on ka ise tunnistanud, et süsteemi enda arendused on jäetud unarusse. Ilmselt on kellelgi olnud veendumus, et kui süsteem on alles arendusjärgus ning täielikult kasutusse võtmata, siis ei vaja see tüüpilisi elukaarega seotud investeeringuid ega ka igane. Paraku on see vale veendumus.
Ennustan, et eelkirjeldatud süsteemsete vigade tõttu, ollakse kolme aasta pärast sunnitud see ülikulukas SKAIS2 lahendus hoopis maha kandma. Uus infosüsteem tuleks ehitada täiesti puhtalt lehelt ja selle planeerimisega peaks alustama võimalikult ruttu. Juba seetõttu, et tarkvara eluiga piirdubki 8–15 aastaga. SKAIS2 on seitse aastat vana ja sisaldab juba vananenud baastehnoloogiaid.
Sisuliselt on SKAIS2 läbikukkunud projekt. Juba algusest peale tehti suur viga, kui taheti ühte suurt süsteemi, mis kataks pea kõik sotsiaalkaitse valdkonna vajadused. Väga keeruline on disainida süsteemi, mis peab järgneva kümne aasta jooksul tulema toime kõikide ideede ja soovide rakendamisega.
Tulevane SKAIS3 ei tohiks olla järjekordne monoliitse arhitektuuriga suur tükk tarkvara. Uus lahendus tuleks disainida modulaarsena, kus on võimalik funktsionaalseid mooduleid kiiremini lisada, täiendada, uuendada ja asendada. Selle fookus peaks olema andmetel ning integratsioonidel.
Lisaks SKAIS2 asendamise planeerimisele peaks sotsiaalkindlustusamet võitlema selle eest, et iga uus arendus ei süvendaks kogu infosüsteemi tehnoloogilist võlga. Poliitikutel tuleks aga uute toetuste ning pensionide määramisel või muutmisel arvestada nende rakendamisele kuluva aja ja rahaga. Praegu raisatakse 1,2 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et kevadel toimuvatel valimistel suurperede hääli võita.
Iga uus seadus, mille riigikogu võtab vastu, võiks sisaldada kriteeriumit, et me ei palka selle elluviimiseks inimesi käsitööd tegema. Selline rahapõletamine ei ole mõistlik. 1,2 miljonit eurot tuleks suunata tehnoloogiasse, et riigi toimimine muutuks tõhusamaks. Eesmärk peaks olema õhem ja targem riik, mitte naasmine massilise käsitöö ja Exceli failide vorpimise juurde.
Selleks, et edaspidised arendused oleksid kiiremad ja odavamad, võinuks riik tellida selle 1,2 miljoni euro eest hoopis SKAIS3 arhitektuuri ning panna SKAIS1 ja SKAIS2 kõrval uuel prototüübil tööle esimesed teenused.
