Flowit

Esmakordselt toimunud digiriigi häkaton tõestas, et kui avalik ja IT-sektor arendavad riigi e-teenuseid ühtse meeskonnana, siis sünnivad nutikad ja tõhusad lahendused kiiresti, kuid kitsaskohaks on tellijate vähene kogemus IT-probleemide defineerimisel. Koostöö IT-spetsialistidega peab algama mitte riigihanke väljakuulutamise hetkel, vaid juba varem – arendusülesannete püstitamise faasis.

Kui tavapärase 48-tunnise häkatoni raames võisteldakse äri-ideedega ja žürii hindab uute lahenduste potentsiaali raha teenimiseks, siis möödunud nädalavahetusel toimunud digiriigi häkatonil andsid avaliku sektori asutused arendajatele lahendamiseks ette varem kaardistatud ülesanded. MKMi ja Garage48 korraldatud ürituse eesmärgiks oli panna avalik ja IT-sektor riigi e-teenuste parendamise nimel omavahel koostööd tegema ja reaalselt toimivaid lahendusi leidma. Osalesid pea kõik Eesti tugevad ja ambitsioonikad IT-firmad, mis näitas, et huvi ja valmisolek koostööks on mõlemapoolne. Väljakutseks on aga IT-ülesannete püstitamine ja probleemide kirjeldamine viisil, mis tagaks efektiivse tööprotsessi ja tõhusad e-riigi lahendused.

Toimiva IT-süsteemi väljatöötamine saab alguse õigest ülesandepüstitusest. Kui ametnikul puudub kogemus IT-probleemide õige nurga alt kirjeldamiseks, tuleks koostööd valdkonna ekspertidega teha juba probleemi kaardistamise faasis. Digiriigi häkatonil lahendamiseks ette antud probleemide kirjeldusest oli kohati keeruline aru saada. See on aga tavapärane mure ka riigihangete puhul, mille koostajatel pole tarkvara sisseostmise varasemat kogemust ning nad ei oska täpselt hinnata, milline informatsioon on probleemi lahendamiseks vajalik. Kui häkatoni formaadis tõid selgust ametnike ettekanded, siis riigihangete puhul tuleb sageli piirduda vaid kirjalike selgitustega.

Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega valisime 20 häkatoni ülesande hulgast ettevõtte ärinime valiku kontrollimise protsessi automatiseerimise. 48 tunni jooksul töötasime välja võistlusel 3. koha toonud lahenduse, mille abil on ettevõtete loomise protsess tulevikus kiirem. Nimevaliku kontroll toimub aga taustasüsteemides ja kuigi peatselt kasutavad uut lahendust kõik uute ettevõtete registreerijad, siis on see kasutajate jaoks märkamatu, nagu ka paljud teised hästi toimivad e-riigi lahendused. Kui riigi infosüsteem toimib kasutaja jaoks laitmatult ja nähtamatult, on seal taga enamasti suur töö nii ametnike kui arendajate poolt.

Esimene digiriigi häkaton näitas, et see pole lihtsalt IT-harjutus ja arendajate omavaheline võistlus, vaid 48 intensiivse töötunni jooksul sünnivad reaalselt kasutatavad lahendused. IT ja avaliku sektori koostöö peab aga olema igapäevane, mitte piirduma ühekordsete programmeerimismaratonidega. Ametnike koostöö IT-spetsialistidega peab algama mitte riigihanke väljakuulutamise hetkel, vaid juba varem – ülesannete püstitamise faasis. Hästi toimiv riigi infosüsteem võibki olla kasutajale märkamatu, kuid hoiab kokku kümneid tuhandeid eurosid nii ametnike kui kasutajate töötundide arvelt.

Avaldatud esmakordselt 22.12.2018 Postimees Tehnikas