Eksport muudkui väheneb, sest Eesti tööstusettevõtetel ei ole tänu sisendhindade kallinemisele enam konkurentsieelist. Energiahinnad jäävad veel aastateks naaberriikidest kallimaks, Venemaalt ja Valgevenest ei saa enam odavat toorainet, tööjõukulud jätkavad kasvamist, logistiliselt asume halvas kohas ning oma väiksuse tõttu ei teki ka mastaabisäästu. Sellises keskkonnas tegutsedes ei saa me jääda lootma, et Põhjamaade ja Saksamaa majanduse õitsele puhkemisel tõmmatakse automaatselt august välja ka meie ettevõtted.
Digitaliseerimises on arenguruumi
Selleks et Eesti tööstus saaks tõusulaine saabudes ülejäänud Euroopaga kaasa purjetada, peavad meie ettevõtted arenema lääne konkurentidest tõhusamaks. Seda saab aga saavutada vaid siis, kui ettevõtted ise hakkavad oma tööprotsesse digitaliseerima, automatiseerima ning muudavad ettevõttesisese otsustamise andmepõhiseks. Uuringud näitavad, et oma tegevusi digitaliseerinud ja automatiseerinud ettevõtted on konkurentidest 20 protsenti efektiivsemad ja omas sektoris teistest jätkusuutlikumad.
Paraku näitab statistika, et Eesti ettevõtted on digitaliseerimise osas Euroopa Liidu keskmisest tasemest juba maha jäänud. Kui veel arvestada, et meie peamine eksporditurg on Skandinaavia maad, siis sealsete ettevõtetega võrreldes investeerivad Eesti tööstused suisa mitmeid kordi vähem nutikatesse IT-lahendustesse.
Majanduse seis on pannud ettevõtted kõhklema
Kahjuks on paljudel Eesti ettevõtetel kadunud investeerimisjulgus. Ühtpidi hirmutab majanduslangus ja vähenev müük, teisalt ka varasemad ebaõnnestumised IT-arendustesse investeerimisel. Eriti siis, kui on võetud korraga ette kogu majandustarkvara väljavahetamine ja see pole osutunud edukaks. Keskmistel ja väiksematel ettevõtetel pole sageli ka inimest, kes sooviks ja oskaks kogu digitaliseerimisprotsessi vedada ja nii need asjad jäävadki tegemata.
Samuti on pandeemia ja Ukraina sõja aastad tublisti kärpinud ettevõtete finantsvõimekust ja laenuraha on muutunud nende jaoks kalliks. Seega ühe hüppega ei olegi võimalik arenenud tööstustest mööda minna aga sammhaaval head tegevusplaani omades, oleks see eesmärk 3-5 aastaga saavutatav.
Sammhaaval suurema eesmärgi poole
Selliseid ettevõtteid aitaks järgmisele tasemele tõusta mikrodigitaliseerimine. Ehk siis tööprotsesside digitaliseerimine väikeste ampsudega sammhaaval suure eesmärgi poole. Selleks suureks eesmärgiks on arendada ettevõtte äriprotsessid paindlikumaks, tõsta tootlikust ja muuta inimeste töö targemaks.
Alustada tuleks lihtsatest ja elementaarsetest asjadest. Kaardistada, kuidas andmed ettevõtte sees liiguvad, vaadata üle tööprotsessid ja kes mille eest vastutab, struktureerida tegevused ning uurida välja tänapäevased lahendused, mis aitaksid tõsta efektiivsust ja vähendada ebatõhusust. Oluline on mõelda ka sellele, kuidas klient saaks teenust paremini, lihtsamini ja kiiremini. Majanduslanguse ajal on arukas need tööd ette võtta, sest meeskonnal on rohkem aega IT‑projektide elluviimisega tegeleda.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 on vähemalt 90% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest saavutanud digitaliseerituse algtaseme. 75% Euroopa Liidu ettevõtetest peaksid selleks ajaks kasutama pilvandmetöötlusteenuseid, tegema suurandmete analüüsi või kasutama tehisintellekti. Kui Eesti ettevõtted tahavad püsida konkurentsis ja olla teistest edukamad, siis tuleks juba täna hakata tegelema digitaliseerimisega. Sammhaaval suure eesmärgi poole.
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes 27.02.2024: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120273706/tarkvaraekspert-ekspordi-taastamisest-me-ei-saa-pohjamaade-ja-saksamaa-majanduse-oide-puhkemisele-loota
