Probleemid on nii tõsised, et järgmine võimalus taotluste esitamiseks avaneb alles kolme kuu pärast.
Tuhanded inimesed kulutasid kütteseadme uuendamise toetuse taotlemiseks oma tööajast tunde. Enne taotlusvooru algust konsulteeriti kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga, telliti mitmelt seadme müüjalt ja paigaldajalt hinnapakkumine ning agregaadi tehnilised andmed, koostati kütteseadme uuendamise tehniline kirjeldus jms. Paljud pidid hoone tehnosüsteemi ümberehitamiseks tellima lisaks ka 300-600 eurot maksva küttesüsteemide projekti.
Kui struktuuritoetuse uus e-keskkond taotlusvooru käivitumisel esimese minutiga ummistub, on taotlejate pahameel pärast sellist ettevalmistust igati põhjendatud. Inimesed üritasid seal tunde oma andmeid sisestada, kuni lõpuks teatati, et süsteem ei pidanud koormusele vastu ning taotluste vastuvõtmine peatatakse. See kõik toimus esmaspäeval kõige kiiremal tööajal.
Kui arvestada, et umbes 3000 inimest kulutas 4 töötundi dokumentide kokku ajamisele ning E-toetuse keskkonda sisselogimisele, siis nende poolt loomata jäänud väärtus, saamata jäänud tulu ning osade taotlejate kulutused ehitusprojektide tellimisele, läks ühiskonnale maksma umbes pool miljonit eurot.
Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Urmo Merila nimetas ahjutoetusega toimunut pretsedendituks juhtumiks e-toetuste süsteemi ajaloos, sest taotlejate sedavõrd suur hulk oli esmakordne. Paraku on selliseid ülekoormusest tingitud kokku kukkumisi juhtunud riigi infosüsteemidega korduvalt ning kahjuks pole sellest õpitud. Pealegi on E-toetuse näol tegemist struktuuritoetuse uue e-keskkonnaga, mis loodi kasutajatele parema teenuse pakkumiseks ja pidi asendama varasemat, ajale jalgu jäänud süsteemi.
Kuidas on võimalik, et riigi jaoks olulise infosüsteemi arendamisel jäeti arvestamata oluliste taotluste populaarsusest tulenevad riskid? Võrdne olukord erasektoris oleks näiteks see, kui e-pood eeldaks, et nende jõulukampaania peale ei tule inimesed ostlema. Seda võinuks ju eeldada, et kui soovitakse hüvitada asja, mis kujundab inimeste kulutustest nii suurt osa, siis joostakse sellisele toetusele tormi. Sellest tulenev ülekoormus E-toetuse keskkonnale oli selgelt prognoositav. Koormustestide abil oleks olnud võimalik kontrollida süsteemi koormustaluvust ning vajadusel saanuks seda optimeerida, täiustada või protsesse muuta.
Potentsiaalselt populaarsete ja oluliste teenuste puhul peaksid olema koormus- ja turvatestid arendusprotsessi loomulik osa. Turvatestide tegemata jätmise tagajärgi avalikus enamasti ei näe, sest neid probleeme lahendatakse ja haavu lakutakse ilma kisa ja kärata.
Nii koormus- kui turvateste peavad läbi viima selle valdkonna professionaalid, mitte projekti arenduspartner, kes üldjuhul pole varasemalt nii spetsiifiliste asjadega süviti tegelenud. Koormustestide tulemuste lugemine on keeruline protsess, rääkimata sellest, et neid oskava Eestis koostada vaid vähesed spetsialistid. Samuti on miljoneid turvariske, millega tuleb testimisel arvestada.
Kuna põhjaliku testi läbiviimine maksab 10 000-20 000 eurot, siis tehakse turvatestimist olulistele infosüsteemidele heal juhul 2-3 aasta takka ning koormustestide osa jäetakse pigem lõppklientide kanda. Korrektne oleks aga teha alguses mõnikümmend protsenti suurem investeering ning testid automatiseerida. Siis on selgelt näha, kuidas uued arendused süsteemi koormustaluvust mõjutavad ning koheselt on olemas ka info uute turvariskide tekkimise kohta. Riskijuhtimise oluline eeldus on teadmine, millised on riskid ja nende võimalikud mõjud.
Kõrvalseisjana ei ole võimalik objektiivselt öelda, kas struktuuritoetuste e-keskkonda tabas oluline tehniline probleem, või lükati taotluste esitamine nii pikalt edasi eesmärgiga muuta ahjutoetuse taotlemise tingimusi. Kahjuks pole teada, kui suur oli süsteemi tegelik koormus, mille peale taotlusvoor kinni pandi. Juhul, kui toetus osutus populaarsemaks kui mõistuspärane 3000 taotlejat ning toetusrahale soovis kandideerida näiteks 12 000 inimest, tähendanuks see konkreetne fopaa Eesti majandusele juba 2 miljoni euro suurust hävingut.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes 27.09.2023: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120235223/tarkvaraekspert-tehniline-torge-toetuse-taotlemisel-roovis-uhiskonnalt-asja-pool-miljonit-eurot
